PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 12. september 2024

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi. Tuginedes ajakohastatud hinnangule inflatsiooniväljavaate, alusinflatsiooni dünaamika ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususe kohta, on praegu asjakohane astuda järjekordne samm rahapoliitika piirava kursi leevendamisel.

Hiljutised inflatsiooniandmed on olnud üldjoontes ootuspärased ja EKP ekspertide värskeim ettevaade kinnitab eelnevat inflatsiooniväljavaadet. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,5%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 1,9%, mis vastab juunikuise ettevaate prognoosile. Inflatsioon peaks käesoleva aasta lõpu poole taas kiirenema osaliselt seetõttu, et energiahindade varasem järsk langus jääb aastase inflatsioonimäära arvutamisest välja. Seejärel peaks inflatsioon alanema järgmise aasta teisel poolel meie sihteesmärgi poole. Alusinflatsiooni 2024. ja 2025. aasta prognoosi on korrigeeritud mõnevõrra ülespoole, kuna teenuste hindade inflatsioon on olnud oodatust kiirem. Samal ajal eeldavad EKP eksperdid, et alusinflatsioon aeglustub kiiresti ja alaneb 2,9%-lt 2024. aastal 2,3%-le 2025. aastal ja 2,0%-le 2026. aastal.

Euroala inflatsioon püsib kiire, kuna palgakasvu tempo on endiselt hoogne. Tööjõukulude surve siiski väheneb ja kasumid leevendavad osaliselt palgakasvu mõju inflatsioonile. Rahastamistingimused on jätkuvalt piiravad ja majandusaktiivsus püsib tagasihoidlik, kajastades eratarbimise ja investeeringute loidust. EKP ekspertide prognoosi kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,8%, 2025. aastal 1,3% ja 2026. aastal 1,5%. Juuni ettevaatega võrreldes tähendab see mõningat allapoole korrigeerimist, mis on peamiselt tingitud sisenõudluse väiksemast panusest järgmise paari kvartali jooksul.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Hoiame baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel. Nagu 13. märtsil 2024 teatatud, jõustuvad alates 18. septembrist mõningad muudatused rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus. Eelkõige määratakse põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vaheks 15 baaspunkti. Laenamise püsivõimaluse intressimäära ja põhiliste refinantseerimioperatsioonide intressimäära vahe püsib muutumatuna 25 baaspunkti tasemel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majanduskasv oli 2024. aasta esimeses kvartalis 0,3% ja teises kvartalis 0,2%, mis on ekspertide värskeimas ettevaates prognoositust aeglasem. Kasvu vedasid peamiselt netoeksport ja valitsussektori kulutused. Euroala eratarbimine kahanes, kuna kodumajapidamised kulutasid vähem ning ettevõtlus- ja eluasemeinvesteeringud alanesid. Ehkki teenused toetasid majanduskasvu, oli tööstus- ja ehitussektori panus negatiivne. Küsitlusandmed näitavad, et majanduse taastumine on endiselt mõnevõrra pärsitud.

Taastumine peaks aja jooksul elavnema, kuna reaalsete sissetulekute kasv peaks soodustama kodumajapidamiste tarbimist. Piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaks toetama tarbimist ja investeeringuid. Sedamööda, kuidas üleilmne nõudlus suureneb, peaks taastumist jätkuvalt elavdama ka eksport.

Tööturg on endiselt vastupidav. Töötuse määr püsis juulis üldjoontes muutumatuna 6,4% tasemel. Samal ajal aeglustus aga tööhõive kasv 0,3%-lt esimeses kvartalis 0,2%-le teises kvartalis. Hiljutiste küsitlusandmete kohaselt on nõudlus tööjõu järele jätkuvalt vähenenud ja vabade töökohtade määr on alanenud pandeemiaeelse taseme lähedale.

Eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet, mis aitaks kiirendada potentsiaalset kasvu ja vähendada hinnasurvet keskpika aja jooksul. Mario Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta ja Enrico Letta aruandes ühisturu võimestamise kohta rõhutatakse tungivat vajadust reformide järele ja esitatakse nende elluviimiseks konkreetsed ettepanekud. ELi majanduse juhtimise läbivaadatud raamistiku täielik, läbipaistev ja viivitamata rakendamine aitab valitsussektoril jätkusuutlikult vähendada eelarve puudujääki ja võlakoormust. Valitsused peaksid oma eelarve- ja struktuuripoliitika kespika tähtajaga kavades astuma nüüd sellega seoses otsustavaid samme.

Inflatsioon

Eurostati kiirhinnangu kohaselt aeglustus aastane inflatsioon 2,6%-lt juulis augustis 2,2%ni. Energiahindade aastakasvu näitaja, mis kerkis eelnenud kuul 1,2%, langes 3,0%. Toiduainehindade inflatsioon hoogustus veidi ja ulatus augustis 2,4%ni. Kaubahindade inflatsiooni ja teenusehindade inflatsiooni areng oli vastassuunaline. Kui kaubahindade inflatsioon aeglustus 0,7%-lt juulis 0,4%-le augustis, siis teenusehindade inflatsioon kerkis samas ajavahemikus 4,0%-lt 4,2%-le.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid jäid juuliga võrreldes valdavalt samaks. Euroala inflatsioon alanes juuni 4,5%ga võrreldes üksnes vähesel määral ja langes augustis 4,4%-le, kusjuures suurt hinnasurvet avaldasid eeskätt palgad. Kollektiivlepinguga määratud palgakasv püsib ülejäänud aasta jooksul kiire ja volatiilne, arvestades ühekordsete maksete märkimisväärset rolli mõnes riigis ja asjaolu, et palkade kohandumisprotsess toimub järk-järgult. Samal ajal aeglustub tööjõukulude üldine kasv. Töötaja kohta makstava hüvitise kasvu näitaja alanes veelgi ja langes teises kvartalis 4,3%ni. Kasv on seega aeglustunud juba neljandat kvartalit järjest ja EKP ekspertide hinnangul peaks see järgmisel aastal taas märkimisväärselt pidurduma. Tööviljakuse vaoshoitud näitajatest hoolimata oli tööjõu ühikukulude kasv teises kvartalis väiksem (4,6%) kui esimeses kvartalis (5,2%). Ekspertide prognoosi kohaselt peaks tööjõu ühikukulude kasvu aeglustumine jätkuma kogu ettevaateperioodi vältel. Selle põhjuseks on väiksem palgakasv ja tööviljakuse elavnemine. Ühtlasi korvavad kasumid edaspidigi osaliselt inflatsioonimõju, mida avaldab tööjõukulude kasv.

Inflatsiooni aeglustumist peaksid toetama tööjõukulude surve leevenemine ning rahapoliitika varasema karmistamise mõju järkjärguline avaldumine tarbijahindades. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel ning turupõhised näitajad on alates juulikuu rahapoliitikaistungist sellele tasemele lähemale liikunud.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Väiksem nõudlus euroala ekspordi järele, mille põhjuseks on näiteks loium maailmamajandus või kaubanduspingete süvenemine suuremate riikide vahel, pidurdaks kasvu euroalal. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina vastu ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt on peamised geopoliitilise riski allikad. See võib vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet tuleviku suhtes ja häirida maailmakaubanduse toimimist. Kasv võib kujuneda aeglasemaks ka juhul, kui rahapoliitika karmistamise viitajaga mõju avaldub prognoositust jõulisemalt. Kasv võib aga kujuneda tempokamaks, kui inflatsioon aeglustub eeldatust kiiremini ning kindlustunde ja reaalsete sissetulekute suurenemine ergutab tarbimist oodatust ulatuslikumalt või kui maailmamajanduse kasv hoogustub oodatust rohkem.

Inflatsioon võib kujuneda eeldatust hoogsamaks juhul, kui palkade või kasumite kasv on prognoositust kiirem. Inflatsiooniga seotud tõusuriskid tulenevad ka süvenenud geopoliitilistest pingetest, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu ja suurendada veokulusid ning häirida maailmakaubandust. Toiduainehindu võivad tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui rahapoliitika pärsib nõudlust oodatust ulatuslikumalt või kui üleilmne majanduskeskkond ootamatult halveneb.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast meie juulikuu istungit märkimisväärselt langenud. Selle peamine põhjus on maailmamajanduse kasvu kehvem väljavaade ja inflatsioonisurvega seotud murekohtade leevenemine. Üleilmsetel turgudel suve jooksul kogunenud pinged tõid kaasa finantstingimuste ajutise karmistumise riskantsemates turusegmentides.

Rahastamistingimused püsivad üldiselt piiravad, samal ajal kui varasemate baasintressimääratõusude mõju kandub ülekandekanali kaudu edasi. Uute ettevõttelaenude ja uute hüpoteeklaenude keskmised intressimäärad püsisid juulis kõrged vastavalt 5,1% ja 3,8% tasemel.

Laenukasv püsib nõrga nõudluse keskkonnas loid. Ettevõttelaenude aastane kasvumäär oli juulis 0,6% ehk juuniga võrreldes veidi madalam ning kodumajapidamistele antud laenude kasvumäär kerkis 0,5%ni. Laia rahapakkumise (M3) kasvumäär oli nii juunis kui ka juulis 2,3%.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Hoiame baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.