Kaks korda aastas avaldatav teave europangatähtede võltsimise kohta

2013. aasta esimesel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 317 000 võltsitud europangatähte. Seega oli 2013. aasta jaanuarist juunini ringlusest kõrvaldatud võltsingute koguarv 26,3% suurem kui samal perioodil 2012. aastal ja 13,2% suurem kui 2013. aasta jaanuarile eelnenud kuuel kuul.

Allolevas tabelis esitatakse poolaastaandmed avastatud võltsingute arvu kohta.

Järgnev tabel annab ülevaate 2013. aasta esimesel poolel ringlusest kõrvaldatud võltsitud pangatähtede protsendilisest jaotusest nimiväärtuste kaupa.

Kõige enam võltsitakse endiselt 20- ja 50-euroseid pangatähti. Viimasel kuuel kuul on võltsitud 20-euroste pangatähtede osatähtsus vähenenud ja võltsitud 50-euroste pangatähtede osatähtsus mõnevõrra suurenenud. Kaks kõige enam võltsitud nimiväärtust kokku moodustasid 2013. aasta esimesel poolel 82,1% kõigist võltsingutest. Kolmandaks enim võltsitud nimiväärtuseks oli 100-eurone pangatäht, mille võltsingud moodustasid 12,4% kõigist valerahadest. Teisi nimiväärtusi (5-, 10-, 200- ja 500-eurone) võltsitakse endiselt väga vähe.

2013. aasta esimesel poolel avastati suurem osa (98,5%) ringluses olevatest võltsingutest euroala riikides, vaid ligikaudu 1,2% euroalavälistes ELi liikmesriikides ning 0,3% muudes maailma piirkondades.

Ehkki 2013. aasta esimesel poolel on avastatud võltsingute arv suurenenud, oli 2012. aastal avastatud võltsingute arv eriti väike ning värskeim näitaja on võrreldav varasematel aastatel täheldatud tasemetega. Ringluses olevate ehtsate europangatähtede arvuga (2013. aasta esimesel poolel keskmiselt 15,1 miljardit) võrreldes on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike.

Tõenäosus saada enda kätte võltsitud rahatäht on väga väike, ent avalikkus peaks pettuse võimalust siiski endale alati teadvustama – eriti kolme enim võltsitud nimiväärtuse (20-, 50- ja 100-eurone) puhul. Eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja euroala 17 riigi keskpangad soovitavad üldsusel olla tähelepanelik ja kontrollida sularahatehingutes kasutatavate pangatähtede ehtsust.

Võltsinguid saab ehtsatest pangatähtedest lihtsalt eristada. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse EKP veebilehel ning eurosüsteemi riikide keskpankade veebilehtedel. Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teise pangatähega, mille ehtsus on teada. Alati, kui tekib kahtlus, et tegu on võltsitud pangatähega, tuleks võtta ühendust politseiga või oma riigi keskpangaga, kui see on riigi tava kohaselt lubatud. EKP ja liikmesriikide keskpankade veebilehtedel on palju teavet pangatähtede turvaelementide ja nende ehtsuse kontrollimise kohta.

Eurosüsteem teeb ulatuslikke jõupingutusi, et anda üldsusele teavet selle kohta, kuidas võltsitud pangatähti ära tunda, ning tagada sularahakäitlejatele, et sularahatöötluses kasutatavad seadmed suudavad võltsinguid usaldusväärselt tuvastada ja need ringlusest kõrvaldada.