PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Amsterdam, 9. juuni 2022

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Soovin tänada president Klaas Knoti külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu ka tema kolleegidele EKP nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest.

Kiire inflatsioon on suur katsumus kõigi jaoks. EKP nõukogu tagab, et inflatsioon naaseb keskpika aja jooksul meie seatud 2% eesmärgi juurde.

Mais hoogustus inflatsioon peamiselt kerkivate energia- ja toiduainehindade ning sõja mõjul taas märkimisväärselt. Kuid ka inflatsioonisurve on laienenud ja tugevnenud ning paljude kaupade ja teenuste hinnad tõusevad kiiresti. Eurosüsteemi eksperdid on korrigeerinud põhistsenaariumi inflatsiooniprognoosi märgatavalt ülespoole. Prognoosi kohaselt püsib inflatsioon soovimatult kõrgel tasemel veel mõnda aega. Samal ajal peaksid energiakulude mõõdukam kasv, pandeemiaga seotud pakkumispoolsete häirete leevenemine ja rahapoliitika normaliseerimine tooma kaasa inflatsiooni aeglustumise. Eurosüsteemi ekspertide uues ettevaates prognoositakse, et aastane inflatsioonimäär on 2022. aastal 6,8%, aeglustub 2023. aastal 3,5%ni ning on 2024. aastal 2,1%. Neid hinnanguid on märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud. See tähendab, et ettevaateperioodi lõpus peaks koguinflatsiooni näitaja olema meie seatud eesmärgist veidi kõrgem. Energia ja toiduainete komponenti kõrvale jättes peaks inflatsioon olema 2022. aastal keskmiselt 3,3%, 2023. aastal 2,8% ja 2024. aastal 2,3%. Ka neid prognoose on märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud.

Venemaa põhjendamatu Ukraina-vastane agressioon pärsib jätkuvalt majandustegevust nii Euroopas kui ka mujal maailmas. See häirib kaubandust, põhjustab materjalide nappust ning kergitab energia- ja toormehindu. Need tegurid vähendavad kindlustunnet ja pidurdavad majanduskasvu, seda eelkõige lähiajal. Samal ajal mõjuvad majanduskasvu jätkumisele soodsalt majanduse käimasolev taasavanemine, tugev tööturg, eelarvepoliitilised toetusmeetmed ja pandeemia ajal kogunenud säästud. Kui praegused kitsaskohad lahenevad, peaks majanduskasv taas elavnema. Seda väljavaadet kajastab üldjoontes eurosüsteemi ekspertide ettevaade, mille kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2022. aastal 2,8% ning 2023. ja 2024. aastal 2,1%. Märtsi ettevaatega võrreldes on seda väljavaadet korrigeeritud 2022. ja 2023. aastaks märkimisväärselt allapoole, 2024. aastaks aga ülespoole.

Meie ajakohastatud hinnangu alusel otsustasime võtta edasisi meetmeid rahapoliitika normaliseerimiseks. Sealjuures järgib EKP nõukogu rahapoliitika elluviimisel valikulist, andmepõhist, järkjärgulist ja paindlikku lähenemisviisi.

Esiteks otsustasime lõpetada varaostukava raames tehtavad netovaraostud alates 1. juulist 2022. EKP nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik küllaldaste likviidsustingimuste ja asjakohase rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Teiseks vaatasime hoolikalt läbi tingimused, mis peavad EKP nõukogu eelkommunikatsiooni kohaselt olema täidetud enne, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma. Hindamise tulemusel leidis EKP nõukogu, et need tingimused on täidetud. Seega kavatseb EKP kooskõlas oma poliitikameetmete võtmise järjekorraga teha juulis toimuval rahapoliitikaistungil otsuse tõsta EKP baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra.

Uuesti kavatseme tõsta EKP baasintressimäärasid septembris. Intressimäärade tõstmise kalibreerimine sõltub keskpika perioodi ajakohastatud inflatsiooniväljavaatest. Kui keskpika aja inflatsiooniväljavaade püsib või halveneb, on septembri rahapoliitikaistungil asjakohane teha otsus suurema tõusu kohta.

Kolmandaks eeldame oma praeguse hinnangu põhjal, et baasintressimäärade järkjärguline, ent püsiv tõstmine on asjakohane ka pärast septembrit. Kooskõlas EKP nõukogu pühendumusega saavutada keskpikas perspektiivis 2% inflatsioonieesmärk sõltub rahapoliitika kohandamise tempo sellest, mida näitavad laekuvad andmed ja milline on EKP nõukogu hinnangul inflatsiooni areng keskpika aja jooksul.

Stressiolukordades jääb paindlikkus EKP nõukogu volituste piires ka edaspidi oluliseks elemendiks rahapoliitika elluviimisel, kui rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist ohustavad riskid takistavad hinnastabiilsuse saavutamist.

Täna tehtud otsuste täielik ülevaade on toodud pressiteates, mis on avaldatud meie veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Lähiajal peaksid majandustegevust pärssima kõrged energiakulud, kaubandustingimuste halvenemine, suurem ebakindlus ning kiire inflatsiooni negatiivne mõju kasutada olevale tulule. Sõda Ukrainas ja pandeemiaga seotud uued piirangud Hiinas on taas süvendanud pakkumispoolseid kitsaskohti. Selle tulemusel seisavad ettevõtted silmitsi suuremate kuludega ja häiretega tarneahelates ning nende tulevase tootluse väljavaade on halvenenud.

Samal ajal on siiski ka majandustegevust soodustavaid tegureid, mille toime peaks lähikuudel veelgi tugevnema. Pandeemiast enim mõjutatud sektorite taasavamine, tugev tööturg ja hõivatud inimeste suurem arv toetavad endiselt sissetulekuid ja tarbimist. Peale selle toimivad puhvrina pandeemia aja kogunenud säästud.

Eelarvepoliitika aitab leevendada sõja mõju. Sihipärased ja ajutised eelarvepoliitilised meetmed kaitsevad neid, keda kõrged energiahinnad enim mõjutavad, piirates samal ajal inflatsioonisurve suurenemise riski. ELi taasterahastu, paketi „Eesmärk 55” ja kava „REPowerEU” raames kavandatavate investeeringute ja reformide kiire rakendamine hoogustaks samuti püsivat majanduskasvu ja aitaks muuta euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks.

Inflatsioon

Inflatsioon hoogustus 2022. aasta mais 8,1%ni. Ehkki valitsused on sekkunud ja võtnud meetmeid energiahindade inflatsiooni aeglustamiseks, on need praegu 39,2% kõrgemad kui aasta tagasi. Turupõhised näitajad viitavad sellele, et üleilmsed energiahinnad püsivad kõrged ka lähiajal, kuid muutuvad seejärel veidi mõõdukamaks. Toiduainehinnad kerkisid mais 7,5%, kajastades osaliselt Ukraina ja Venemaa tähtsust põllumajandustoodete peamiste üleilmsete tootjate seas.

Kiirema hinnatõusu on põhjustanud ka uuesti süvenenud pakkumispoolsed kitsaskohad ning majanduse taasavanemisega kaasnenud sisenõudluse kasv eelkõige teenindussektoris. Hinnatõus muutub majandussektorite lõikes üha laiapõhjalisemaks. Seega on ka alusinflatsiooni näitajad veelgi kerkinud.

Tööturutingimused paranevad jätkuvalt ning aprillis püsis töötuse määr rekordiliselt madalal 6,8% tasemel. Vabade töökohtade arv paljudes sektorites näitab tugevat nõudlust tööjõu järele. Palgakasv on hakanud hoogustuma, seda ka ettevaatavate näitajate kohaselt. Aja jooksul peaksid majanduskasvu elavnemine ja mõningane järelejõudmisprotsessi mõju toetama kiiremat palgakasvu. Ehkki enamik finantsturgudel ja ekspertide uuringutel põhinevaid pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid püsivad ligikaudu 2% tasemel, tuleb hoolikalt jälgida esialgseid märke, mis osutavad nende näitajate korrigeerimisele eesmärgiks seatud tasemest ülespoole.

Riskihinnang

Pandeemiaga seotud riskid on vähenenud, kuid sõda ohustab endist viisi märkimisväärselt majanduskasvu. EKP ekspertide ettevaates kirjeldatud negatiivse stsenaariumi järgi ohustaksid euroala eelkõige võimalikud edasised energiavarustuse häired. Kui sõjategevus süveneb, võib majanduskliima veelgi halveneda, pakkumispoolsed kitsaskohad võivad suureneda ning energia- ja toiduainehinnad võivad jääda eeldatust püsivalt kõrgemale tasemele.

Keskpika aja inflatsiooniväljavaadet ohustavad eelkõige tõusuriskid, mis on seotud majanduse tootmisvõimsuse kestva halvenemisega, püsivalt kõrgete energia- ja toiduainehindadega, inflatsiooniootuste kerkimisega meie seatud eesmärgist kõrgemale ning eeldatust suurema palgatõusuga. Kui aga nõudlus peaks keskpika aja jooksul kahanema, vähendab see ka survet hindadele.

Finants- ja monetaartingimused

Rahapoliitika ja inflatsioonidünaamika muutuva väljavaate mõjul on tõusnud turuintressimäärad. Viiteintressimäärade tõusuga on suurenenud ka pankade rahastamiskulud, mis omakorda on kergitanud pangalaenude intressimäärasid, eelkõige kodumajapidamiste jaoks. Vaatamata sellele elavnes märtsis laenuandmine ettevõtetele tingituna pidevast vajadusest rahastada investeeringuid ja käibekapitali, pidades silmas suurenevaid tootmiskulusid, püsivaid pakkumispoolseid kitsaskohti ja väiksemat toetumist turupõhisele rahastamisele. Kodumajapidamistele antud laenude maht suurenes samuti, kajastades tugevat nõudlust hüpoteeklaenude järele.

Kooskõlas meie rahapoliitika strateegiaga hindab EKP nõukogu kaks korda aastas põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Selle hinnangu kohaselt on finantsstabiilsuse keskkond pärast 2021. aasta detsembris toimunud viimast läbivaatamist eeskätt lähiaja perspektiivis halvenenud. Eelkõige võivad aeglasem kasv, suurenev kulusurve ning riskivabade intressimäärade ja riigivõlakirjade tulususe tõus veelgi karmistada laenuvõtjate rahastamistingimusi. Samal ajal võivad karmimad rahastamistingimused vähendada mõningaid finantsstabiilsust ohustavaid haavatavusi keskpika aja jooksul. Pangad, kelle kapitalipositsioon oli aasta alguses tugev ja varade kvaliteet paranes, seisavad nüüd silmitsi suurema krediidiriskiga. Jälgime neid tegureid tähelepanelikult. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on siiski endiselt esimene kaitseliin finantsstabiilsuse säilitamisel ja selliste keskpika aja haavatavuste käsitlemisel.

Kokkuvõte

Venemaa põhjendamatu Ukraina-vastane agressioon mõjutab tõsiselt euroala majandust ja väljavaatega on endiselt seotud suur ebakindlus. Kuid on siiski olemas eeldused, mis toetavad majanduskasvu jätkumist ja edasist taastumist keskpika aja jooksul.

Inflatsioon on soovimatult kiire ja püsib tõenäoliselt meie seatud eesmärgist kõrgemal tasemel veel mõnda aega. Kanname hoolt selle eest, et inflatsioon naaseb keskpika aja jooksul meie seatud 2% eesmärgi juurde. Seetõttu otsustasime võtta edasisi meetmeid rahapoliitika normaliseerimiseks. Meie rahapoliitika kalibreerimine toimub jätkuvalt andmepõhiselt, kajastades muutuvat hinnangut majandusväljavaatele. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires ja vajaduse korral paindlikult kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.