PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 10. märts 2022

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Venemaa sissetung Ukrainasse on Euroopa jaoks pöördeline aeg. EKP nõukogu väljendab oma täielikku toetust Ukraina rahvale. Me tagame sujuvad likviidsustingimused ning rakendame Euroopa Liidu ja Euroopa valitsuste kehtestatud sanktsioone. Võtame kõik vajalikud meetmed finantsstabiilsuse kaitseks ja selleks, et täita EKP ülesannet saavutada hinnastabiilsus.

Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu mõjutab märkimisväärselt majandustegevust ja inflatsiooni arengut kõrgemate energia- ja toormehindade kaudu, häirides rahvusvahelist kaubandust ja vähendades kindlustunnet. Nende tagajärgede ulatus sõltub konflikti arengust, praeguste sanktsioonide mõjust ja võimalikest edasistest meetmetest. Äärmiselt suurt ebakindlust silmas pidades kaalus EKP nõukogu tänasel istungil erinevaid stsenaariumeid.

Venemaa ja Ukraina sõja mõju tuleb hinnata euroala majanduse stabiilsete alustingimuste kontekstis, mida tugevdab ulatuslik poliitiline toetus. Majanduse elavnemist hoogustab koroonaviiruse omikrontüve mõju taandumine. Pakkumispoolsed kitsaskohad on ilmutanud mõningaid leevenemise märke ja tööturu olukord on veelgi paranenud. EKP ekspertide värskeima ettevaate põhistsenaariumis (mis hõlmab esimest hinnangut sõja mõjude kohta) on SKP lähiaja kasvuprognoosi Ukrainas puhkenud sõja tõttu allapoole korrigeeritud. Selle kohaselt kasvab majandus 2022. aastal 3,7%, 2023. aastal 2,8% ja 2024. aastal 1,6%.

Inflatsioonimäär on ootamatult suurte energiakulude tõttu jätkuvalt eeldatust kõrgem. Hinnatõusud on samuti muutunud üha laiapõhjalisemaks. EKP ekspertide koostatud värskeima ettevaate põhistsenaariumi inflatsiooniprognoosi on märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud ning selle kohaselt peaks inflatsiooninäitaja olema 2022. aastal 5,1%, 2023. aastal 2,1% ja 2024. aastal 1,9%. Toiduainete ja energia komponenti kõrvale jättes peaks inflatsioon olema 2022. aastal keskmiselt 2,6%, 2023. aastal 1,8% ja 2024. aastal 1,9%. Ka neid prognoose on detsembri ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud. Pikema aja inflatsiooniootused on erinevate näitajate kohaselt uuesti naasnud meie seatud inflatsioonieesmärgi juurde. EKP nõukogu peab üha tõenäolisemaks, et keskpika aja jooksul stabiliseerub inflatsioon 2% tasemel.

Puhkenud sõja majandus- ja finantsmõjusid käsitlevate alternatiivsete stsenaariumite kohaselt, mis avaldatakse EKP veebilehel koos EKP ekspertide ettevaatega, võivad majandusaktiivsust märkimisväärselt pärssida energia- ja toormehindade järsem tõus ning ulatuslikum surve kaubandusele ja majanduskliimale. Inflatsioon võib lähiajal tunduvalt hoogustuda, kuid peaks siiski kõigi stsenaariumite kohaselt vähehaaval aeglustuma ning stabiliseeruma 2024. aastal ligikaudu 2% tasemel.

EKP nõukogu vaatas täna oma ajakohastatud hinnangu alusel ja ebakindlat keskkonda silmas pidades läbi varaostukava raames lähikuudel tehtavate ostude graafiku. EKP varaostukava igakuiste netoostude maht on aprillis 40 miljardit eurot, mais 30 miljardit eurot ja juunis 20 miljardit eurot. Kolmanda kvartali netoostude mahtu kalibreeritakse andmepõhiselt, kajastades muutuvat hinnangut inflatsiooniväljavaatele. Kui laekuvad andmed toetavad ootust, et keskpika perioodi inflatsiooniväljavaade ei halvene ka pärast meie netovaraostude lõppu, lõpetab EKP nõukogu varaostukava raames tehtavad netoostud kolmandas kvartalis. Kui keskpika aja inflatsiooniväljavaade muutub ning rahastamistingimused ei ole kooskõlas edasiste edusammudega 2% eesmärgile lähenemisel, on EKP nõukogu valmis netovaraostude mahtu ja/või kestust kohandama.

EKP baasintressimäärade võimalik muutmine toimub mõne aja jooksul pärast varaostukava raames tehtavate netoostude lõppu ning seda tehakse järk-järgult. EKP baasintressimäärade areng juhindub jätkuvalt EKP nõukogu eelkommunikatsioonist ning tema võetud strateegilisest kohustusest stabiliseerida inflatsioon keskpika aja jooksul 2% tasemel. Seega eeldab EKP nõukogu, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel seni, kuni inflatsioonimäär on jõudnud aegsasti enne ettevaateperioodi lõppu ja ettevaateperioodi ülejäänud aja jooksul püsivalt 2%ni ning alusinflatsiooni areng on nõukogu hinnangul piisav selleks, et inflatsioonimäär saaks keskpikas perspektiivis 2% tasemel stabiliseeruda.

Kinnitasime ka oma teiste meetmete asjakohasust. Nende üksikasjalik ülevaade on kättesaadav täna kell 13.45 avaldatud pressiteates.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majanduskasv oli 2021. aastal 5,3% ning aasta lõpul jõudis SKP näitaja pandeemiaeelsele tasemele. 2021. aasta viimases kvartalis aga aeglustus kasv 0,3%ni ja see peaks jääma vaoshoituks ka 2022. aasta esimeses kvartalis.

Majanduse väljavaated sõltuvad Venemaa ja Ukraina vahelise sõja käigust ning majandus- ja finantssanktsioonide ja muude meetmete mõjust. Samal ajal on mõned teised kasvu pärssinud tegurid hakanud nüüd taanduma. Meie ekspertide ettevaate põhiprognoosi kohaselt peaks euroala majandus 2022. aastal siiski jõuliselt kasvama, ehkki aeglasemalt, kui eeldati enne sõja puhkemist. Omikrontüve leviku piiramiseks võetud meetmetel on olnud koroonaviiruse eelmiste lainete ajal võetud meetmetega võrreldes väiksem majandusmõju ja nüüd neid tühistatakse. Mõningaid leevenemise märke on näha ka pandeemiaolukorrast tulenenud tarnehäiretes. Ulatusliku energiahinnašoki mõju inimestele ja ettevõtetele võivad osaliselt leevendada pandeemia ajal kogunenud säästud ja kompenseerivad eelarvemeetmed.

Keskpikas perspektiivis peaks ettevaate põhistsenaariumi kohaselt kasvu siiski vedama jõuline sisenõudlus, mida toetab tugevam tööturg. Sedamööda, kuidas hõivatud inimeste arv kasvab, peaksid suurenema ka kodumajapidamiste sissetulekud ja kulutused. Sellele kasvuväljavaatele aitavad kaasa ka maailmamajanduse elavnemine ning praegused eelarve- ja rahapoliitika toetusmeetmed. Eelarve- ja rahapoliitikameetmete kaudu pakutav toetus on endiselt kriitilise tähtsusega, iseäranis praeguses keerulises geopoliitilises olukorras.

Inflatsioon

Inflatsiooninäitaja oli jaanuaris 5,1% ja kerkis veebruaris 5,8%ni. Lähiajal peaks see veelgi tõusma. Selle peamiseks põhjuseks on jätkuvalt energiahinnad, mis tõusid veebruaris 31,7% ning kergitavad hindu ka paljudes teistes sektorites. Hooajaliste tegurite, suurte transpordikulude ja väetiste kallinemise tõttu on tõusnud ka toiduainehinnad. Energiakulud on viimastel nädalatel veelgi suurenenud ja Ukraina sõja tõttu tugevneb surve mõnedele toiduaine- ja toormehindadele.

Hinnatõusud on muutunud üha sagedasemaks. Valdav osa alusinflatsiooni näitajatest on viimastel kuudel tõusnud 2% tasemest kõrgemale. Selle tõusu püsivuse suhtes valitseb siiski ebakindlus, pidades silmas pandeemiaga seotud ajutiste tegurite rolli ja kõrgemate energiahindade kaudset mõju. Turupõhised näitajad viitavad sellele, et energiahinnad püsivad kõrged eeldatust kauem, kuid muutuvad ettevaateperioodi jooksul mõõdukamaks. Vähenema peaks ka üleilmsetest tarneraskustest tulenev hinnasurve.

Tööturutingimused on jätkuvalt paranenud ning jaanuaris langes töötuse määr 6,8%ni. Ehkki tööjõupuudus mõjutab üha rohkemaid sektoreid, on palgakasv üldjoontes endiselt tagasihoidlik. Aja jooksul peaks majanduse täisvõimsuseni jõudmine toetama mõnevõrra kiiremat palgakasvu. Finantsturgudel ja uuringutel põhinevad pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad on ligikaudu 2% tasemel. Need tegurid toetavad samuti alusinflatsiooni ja aitavad koguinflatsioonil jõuda püsivalt meie seatud 2% eesmärgini.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaadet mõjutavad jätkuvalt langusriskid, mis on märkimisväärselt suurenenud seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Samal ajal kui pandeemiaga seotud riskid on vähenenud, võib Ukraina sõda mõjutada jõuliselt majanduskliimat ja pakkumisega seotud piiranguid uuesti süvendada. Püsivalt kõrged energiakulud koos kindlustunde kadumisega võivad nõudlust oodatust ulatuslikumalt pärssida ning piirata tarbimist ja investeeringuid.

Samad tegurid, mis lähiajal kujutavad endast tõusuriske, ohustavad ka inflatsiooniväljavaadet. Sõda Ukrainas on kaasa toonud märkimisväärse tõusuriski, eelkõige energiahindadele. Kui hinnasurve tõttu kujuneb palgakasv oodatust suuremaks või kui avaldub püsivalt negatiivne pakkumispoolne mõju, võib ka inflatsioon kujuneda keskpikas perspektiivis hoogsamaks. Kui aga nõudlus peaks keskpika aja jooksul kahanema, võib see vähendada ka survet hindadele.

Finants- ja monetaartingimused

Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjustanud finantsturgudel märkimisväärset volatiilsust. Alates sõja puhkemisest on toimunud osaline pööre riskivabades turuintressimäärades, mille kasvu täheldati alates veebruarikuisest rahapoliitikaistungist. Ka aktsiahinnad on langenud.

Venemaa suhtes kehtestatud finantssanktsioonid, sealhulgas mõnede Venemaa pankade eemaldamine SWIFTist, ei ole seni põhjustanud suuri pingeid rahaturgudel ega likviidsuspuudujääke euroala pangandussüsteemis. Pankade bilansiolukord on üldjoontes hea, võttes arvesse tugevat kapitalipositsiooni ja viivislaenude vähenenud osakaalu. Pankade kasumlikkus on praegu pandeemiaeelsel tasemel.

Ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad on veidi tõusnud, samal ajal kui kodumajapidamiste hüpoteeklaenude intressimäärad püsivad rekordiliselt madalal tasemel. Ettevõtete laenuvood on vähenenud pärast nende suurt kasvu 2021. aasta viimases kvartalis. Laenuandmine (eelkõige eluaseme soetamiseks) kodumajapidamistele jätkub.

Kokkuvõte

Venemaa sissetung Ukrainasse mõjutab negatiivselt euroala majandust ja on märkimisväärselt süvendanud ebakindlust. Meie ekspertide koostatud ettevaate põhistsenaariumi realiseerumise korral peaks majanduse elavnemine pandeemia mõju taandumise tulemusel jätkuma. Seda toetavad ka stabiilse sisenõudluse ja tugeva tööturu väljavaade. Majanduse hoogustumisele peaksid kaasa aitama ka eelarvemeetmed, sealhulgas Euroopa Liidu tasandil. Inflatsiooniväljavaate ajakohastatud hinnangust lähtudes ja ebakindlat keskkonda silmas pidades oleme vaadanud läbi netovaraostude lähikuude ajakava ning kinnitame ka oma teiste meetmete asjakohasust. Pöörame väga suurt tähelepanu valitsevale ebakindlusele. Meie rahapoliitika kalibreerimine toimub jätkuvalt andmepõhiselt, kajastades muutuvat hinnangut majandusväljavaatele. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.